Copyleft
Copyleft on sõnademäng sõnast copyright, sest oma sisult on ta praktiliselt selle vastand. Copyleft on nõue, et originaaltööst tuletatud tööd levitataks samadel tingimustel, mis originaaltööd. Rõhk on siin sõnal levitamisel, sest oma tarbeks tehtuid modifikatsioone copyleft avalikustama ei sunni. Eri litsentsid kasutavad copylefti erinevalt:
Väga tugev copyleft - selline on AGPL (GNU Affero General Public License). Kõige rangem variant, mis nõuab igasugusel juhul tuletatud töö lähtekoodi avalikustamist. Suurim erinevus võrreldes GPL litsentsiga on see, et AGPL loeb levitamiseks ka üle võrgu kasutamist, samas kui GPL seda ei tee. AGPL kasutavad näiteks Open Library ja edX (oma Open edX platvormil)
Tugev copyleft - GPL(GNU General Public License). Väga sarnane eelmisele (peale selle ühe eelmainitud erinevuse) ja kõige enam kasutatud GNU litsents. Näiteks populaarsed sisuhaldussüsteemid Joomla ja Wordpress on mõlemad GPL litsentsiga.
Nõrk copyleft - näitena LGPL(GNU Lesser General Public License ) ja Mozilla Avalik Litsents.
Erinevalt GPL litsentsist peab selle litsentsi all olema avalik, muudetav ja levitatav ainult originaalteos. See tähendab, et LGPL litsentsiga asju saab kasutada ka ärivara tarkvaras.
Kõige tuntumad näited antud litsentsi all on VLC ja LibreOffice.
Puuduv copyleft - litsentsid kus puudub igasgune copyleft, sellised on Apache, MIT, BSD. Igaüks võib kasutada, muuta ja levitada originaaltööd nii nagu ise soovib. Apache litsentsi all on näiteks Androidi operatsioonisüsteem.
Statistiliselt on kõige populaarsemad MIT, GPL ja Apache. Millest võib välja lugeda, et mitte kõik ei pea copyleftiga kaasnevat vajalikuks.
Väga tugev copyleft - selline on AGPL (GNU Affero General Public License). Kõige rangem variant, mis nõuab igasugusel juhul tuletatud töö lähtekoodi avalikustamist. Suurim erinevus võrreldes GPL litsentsiga on see, et AGPL loeb levitamiseks ka üle võrgu kasutamist, samas kui GPL seda ei tee. AGPL kasutavad näiteks Open Library ja edX (oma Open edX platvormil)
Tugev copyleft - GPL(GNU General Public License). Väga sarnane eelmisele (peale selle ühe eelmainitud erinevuse) ja kõige enam kasutatud GNU litsents. Näiteks populaarsed sisuhaldussüsteemid Joomla ja Wordpress on mõlemad GPL litsentsiga.
Nõrk copyleft - näitena LGPL(GNU Lesser General Public License ) ja Mozilla Avalik Litsents.
Erinevalt GPL litsentsist peab selle litsentsi all olema avalik, muudetav ja levitatav ainult originaalteos. See tähendab, et LGPL litsentsiga asju saab kasutada ka ärivara tarkvaras.
Kõige tuntumad näited antud litsentsi all on VLC ja LibreOffice.
Puuduv copyleft - litsentsid kus puudub igasgune copyleft, sellised on Apache, MIT, BSD. Igaüks võib kasutada, muuta ja levitada originaaltööd nii nagu ise soovib. Apache litsentsi all on näiteks Androidi operatsioonisüsteem.
Statistiliselt on kõige populaarsemad MIT, GPL ja Apache. Millest võib välja lugeda, et mitte kõik ei pea copyleftiga kaasnevat vajalikuks.
Comments
Post a Comment