Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Minu meelest on kõige suurem turvarisk alati inimene ise. Lähemalt vaataks seda manipulatsiooni ja pettuste kaudu, mis minu meelest käivad praegusel ajal tihti käsikäes. Näiteks hiljuti saadeti meie raamatupidajale kiri, mis näiliselt tuli ülemuselt ja kus küsiti kas meil ikka on piisavalt raha, et kohe nüüd ja praegu tähtis ülekanne teha. Raamatupidaja õnneks sai üsna kohe aru, millega tegu. Eksperimendi korras pidasime siiski "ülemusega" väikese kirjavahetuse. Lihtsamatele küsimustele tulid enamvähem korralikus eesti keeles vastused (nt. et "ülemus" on ikka see õige "ülemus" ja et see on tema isiklik e-mail millelt ta kirjutab), aga kui küsisime midagi keerulisemat, mida google translate näiteks enam inglise keelde panna ei osanud, siis meile enam tagasi ei kirjutatud. Suht lihtne petuskeem, aga keegi kindlasti õnge läheb.

Tehnoloogiliselt on selliseid asju väga raske takistada. Hea spämmifilter aitab antud olukorra puhul, aga mitte alati. Pigem on tänu internetile hoopis palju lihtsam selliseid pettusi ja manipulatsioone läbi viia, kuna võimalike ohvrite kohta info kogumine on väga lihtsaks tehtud. Eraisikuna saad ise kontrollida, mida endast internetti maha jätad, aga teatud sorti info ettevõttete kohta on alati kõigile nähtav (nt. juhatuse liikmed). 

Koolitus on kindlasti kõige tähtsam asi üldse, et kaitsta end sedasorti rünnakute eest, seda eriti töö juures. Töötajad peavad kursis olema millised on võimalikud ohud ja mida nende korral teha. Enda tööjuures tulevad üsna tihti IT poolelt hoiatused, eri sorti lunavara- ja petukirjade kohta, mis parasjagu liikvel.

Hoolikalt paika pandud reeglid võivad palju kahju ära hoida. Kui inimesel ikka ei ole füüsilist ligipääsu kuhugi või arvutis õigusi mingeid teatud muudatusi või toiminguid teha, siis manipuleeri nii palju kui tahad, aga tulemust ei tule. Mida suurem organisatsioon on seda tähtsamaks ka reeglid ja nendest kinni pidamine muutub.