Arendus- ja ärimudelid

Täna on eesmärgiks analüüsida üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel. Valisin mõlema jaoks ühe ja sama ettevõtte - Spotify.

Tarkvara arenduse poole pealt kasutas Spotify oma algusajal Scrumi. Arendusmeeskonna kasvades loobuti Scrumi reeglite rangest jälgimisest ja põhiliseks jäi üleüldine agiilne lähenemine. Spotify arendus toimub väikestes enamasti kuni 8 liikmelistes tiimides, kellel on väga suur autonoomsus. Ehk nad saavad ise valida kuidas nad töötavad. Ei ole vahet kas nad töötavad Scrumi, Kanbani või mingi muu agiilse meetodi alusel. Põhiline on, et inimesed meeskonnas töötaksid omavahel efektiivselt ja hästi. Samuti ei ole Spotify's paikapandud nö kohustuslikku tarkvara, ideeliselt võib iga tiim ise valida milliste vahenditega tööd teha. Nö üleüldine ettevõtte standard tekibki töötajate valikute põhjal ja on seetõttu koguaeg ajas muutuv. Agiilsele arendusele kohaselt on tarkvara väljalasked väga tihedad. Enamasti iga nädal, aga võivad olla ka pikemad, oleneb mille kallal tiim töötab. Iga väljalaske korral antakse kaasa ka veel lõpetamata ja korralikult mittetöötavad asjad. Need antakse kaasa peidetud kujul ja on olulised, et juba varakult leida ühilduvusprobleeme. Kokkuvõtvalt on Spotify näide väga ekstreemsest agiilsest arendusest, kus töötajatel on väga suur autonoomsus.

Ärimudeli poole pealt on Spotify freemium tüüpi toode. Spotify 140 miljonist kasutajast 80 kasutavad teenust tasuta kujul ja 60 on maksvad kliendid. Tasuta kasutamisega kaasnevad reklaamid ja suured piirangud funktsioonidele. Näiteks ei ole võimalik kuulata muusikat ilma internetita või valida järgmist laulu (on ainult shuffle variant). Antud ärimudel on toonud Spotifyle väga suure kasvu. Neil on võrreldes lähima konkurendiga (Apple Music) enam kui kaks korda rohkem maksvaid kliente. Samas ei ole viimaste andmete järgi Spotify endiselt kasumlik ettevõte. Ühelt poolt ei peagi tugevas kasvufaasis ettevõtted alati olema kasumlikud. Teisalt mõjutavad kasumlikkust kindalsti nii suur tasuta kasutajate hulk, kui ka muusikud/plaadifirmad, kes survestavad pidevalt järjest suuremate autoritasude nõudmisega.