Vanad tehnoloogilised nähtused

QWERTY

Klaviatuuri kasutame me kõik arvutiga suhtlemiseks ehk andmete sisestamiseks. Klaviatuur koosneb klahvidest ja igale klahvile vastab kindel sümbol. Klaviatuuri sümbolite paigutuse taga on aga hulk ajalugu.Võiks ju arvata, et tegu on kõige efektiivsema paigutusega, ehk et nii saab kõige kiiremini trükkida, aga tegelikkus on midagi muud.

Tänapäevase QWERTY paigutuse lõi Christopher Latham Sholes 1870. aastate algul. Tema esialgses kirjutusmasina klahvipaigutuses olid tähed tähestiku järjekorras, aga see põhjustas kirjutusmasinal palju tõrkeid. Nimelt kui lähestikku asuvaid tähti liiga kiiresti vajutati, siis läksid nende tähtede hoovad tihti üksteise vastu ja kiilusid kinni. Lahendus sellele oli inglise keeles tihti esinevate tähepaaride (st, th, er) üskteisest kaugemale viimine. See viiski QWERTY asetuse loomiseni. See kas sellise asetusega kiiremini trükkida sai (saab) on vaieldav, aga kirjutusasina tõrkeid vähendas see oluliselt.

1873 müüdi lahendus maha ettevõttele E. Remington and Sons , kes tõi turule oma kirjutusmasinad, mis said väga populaarseks ja sisuliselt turu standardiks. Remington No.2 nime kandval kirjutusmasinal oli esimene Shift klahviga klahvistik, ehk sellega sai kirjutada nii kirja- kui trükitähti. Sellega oli loodud standard mis aja jooksul tehnika arenedes kandus edas teistele seadmetele, nagu elektromehhaanilised kirjutusmasinad ja hiljem arvutid.

Mingit mehaanilist vajadust QWERTY paigutust kasutada tänapäeval ei ole, aga kuna see on paigutus mida inimesed on alati teadnud, siis seadmete arenedes on see alati alles jäetud. Suuresti on põhjus selles, et ei peaks inimesi ümber hakkama koolitama. Samas ei ole ka väga palju alternatiive välja pakutud, need mõned mis on, ei ole leidnud erilist toetust (nt Dvoraki lihtsustatud klaviatuur, Colemak asetus või nutitelefonidele pakutud KALQ asetus).

Faks

Faks tähendab enamuse jaoks faksiaparaadiga teksti/pildi saatmist läbi telefoniliini teise faksiaparaati. Faksi sünniaastaks loetaks aga suisa 1843 ehk isegi 33 aastat enne A. Bell'i ja telefoni. Sellel aastal sai Alexander Bain patenti pildi taasesitamisele kasutades telegraafsidet. Kuigi tema meetod oli algeline ja taasesitatud pildi kvaliteet kehv, oli algus tehtud. Hiljem leiutati ja täiustati võimalusi kuidas faksi saata nii läbi kaabli, raadiolainete kui telefoni.

Faksi tehnoloogia nö plahvatus toimus 1964 kui Xerox tõi turule kommertskasutusse mõeldud faksiaparaadi, mille sai ühendada tavalisse kontoris olevasse telefoniliini. Mõne aasta pärast kasutas kogu ärimaailm dokumentide saatmiseks faksi. Tänu faksile sai saata elektrooniliselt allkirju kasvõi teise maailma otsa. Seega võib seda lugeda digitaalallkirja eelkäijaks.

Faksi populaarus hakkas vähenema selle sajandi alguses, seoese interneti võidukäiguga. Kõike mida faks võimaldas, sai teha paremini kasutades internetti. Drastiliselt on langenud faksiaparaatide kasutamine, kuna füüsilise seadme olemasolu pole enam vajalik. Selle asemele on võimalik saata ja vastu võtta fakse otse arvutist, kasutades näiteks kasvõi oma e-maili kontot. Faks ei ole veel kaugeltki välja surnud, aga kahtlemata liigub sinna poole. Peamine kasutusala tänapäeval on endiselt allkirjastatud dokumentide saatmine, aga koos digitaalallkirja leviku ja legaliseerimisega on veel üks põhjus vähem miks peaks faksi kasutama.

Allikad:
https://www.cnet.com/news/a-brief-history-of-the-qwerty-keyboard/

http://www.smithsonianmag.com/arts-culture/fact-of-fiction-the-legend-of-the-qwerty-keyboard-49863249/

https://en.wikipedia.org/wiki/QWERTY

https://gizmodo.com/the-surpisingly-old-origins-of-the-fax-machine-1661053344

http://www.bbc.com/future/story/20150224-why-the-fax-machine-wont-die

https://en.wikipedia.org/wiki/Fax

https://faxauthority.com/fax-history/