IT lahendused, millest asja ei saanud.
Project Ara
Project Ara oli Google projekt mille raames üritati välja töötada moodulitest koosnevat nutitelefoni.
Kasutaja poole pealt vaadates oleks igaüks saanud endale moodulitest kokku panna meelepärase telefoni, vastavalt sellele mis ta oluliseks peab. Kas mitme akumooduliga telefoni, mis kestab päevi, või hoopis erinevate kaameramoodulitega telefon, millega igas olukorras parimat pilti teha saab.
Google lootis projekt Ara viia massidesse. Kõige lihtsamamoodultelefon nö starter kit pidi maksma 50$. Teisalt on ka ühe mooduli arendamine palju odavam, kui telefoni arendamine, seega lootis Google, et ka arendajate hulk kasvab palju suuremaks. Nende endi roll oli tehnoloogia välja töötamine ja hiljem plaanisid nad müüja ainult nö eksoskeletti ehk põhiraamistikku kuhu külge igaüks saaks standardiseeritud mooduleid lisada.
Mis läks valesti? Lühidalt, see osutus lihtsalt liiga keeruliseks. Kõige raskemaks osutus moodulite omavaheline suhtlema panemine ja fakt, et see protsess oli ka suur lisakoorem akukulutusele. Projekti käigus loobuti algsest ideest, et klient saab kõik moodulid ise valida. 2016 aastal esitletud developer edition variandil olid juba mittevahetavad ekraan, aku, sensorid ja mikroprotsessor. Milledele sai juurde panna moodulitena kaameraid, kõlareid ja teist ekraani. Varsti peale seda esitlust, sama aasta septembri kuus loobus Google Ara edasi arendamisest.
Teised tootjad on aga turule tulnud oma moodultelefonidega. näiteks LG G5 või Motorola oma Moto Modidega. Nende edu on aga olnud pigem tagasihoidlik.
Nokia N-Cage oli telefon ja kaaskantav mängukonsool ühes ja ilmus müüki aastal 2003. Nokia nägi, et paljud noored kannavad lisaks telefonile kaasas ka mängukonsoole (enamasti Nintendo toodang) ja lootis kaks asja kokku pannes suurt edu saavutada. Tehniliselt oli N-Cage oma aja kohta eesrindlik, pakkudes näiteks bluetooth ühendust, et teistega koos mängida ja oskas mängida mp3 faile ja videosid.
Miks N-Cage tõeliselt edukaks ei saanud (mõned miljonid ikka müüs)? Vastus lihtne, idee oli Nokial väga hea, aga teostus väga halb. N-Cage suurimaks veaks loetakse tema disaini. Mängimiseks olid nupud ebasobivad ja mängude vahetamiseks pidi aku tagant ära võtma. Helistamiseks oli kuular pandud külje peale, mis tähendas et telefoni pidi imelikult küliti kõrva juures hoidma. Lisaks ei olnud ta ka väga odav oma aja kohta, makstes 299$. Juba järgmine aasta üritas Nokia vigu paranda tuues välja N-Gage QD variandi, kus mängude vahetamiseks ei pidanud enam akut välja võtma ja kuular toodi ka esiküljele, aga telefoni peeti endiselt väga kohmakaks ja mingit edukust ta ei saavutanud.
Google Glass võiks eesti keelde tõlkida ilmselt kui nutiprillid. Aastal 2013 välja lastud nutiprillid meenutasid välimuselt ilma klaasideta prille. Parema silma ees oli pisike ekraan ja kõrva taga karbike kus sees riistavara ja aku. Hiljem lisati juurde ka prilliklaasid lühi ja kaugnägelikele.
Google Glass kasutab Glass OS operatsioonisüsteemi, mis on tegelikkuses modifitseeritud Android. Äppide kasutamiseks on kaks varainti, külje peal olev touchpad või häälkäsklused. Põhirõhk on just häälkäsklustel. Ehk piisab vaid õigest käsklusest ja saad vastata oma sõnumitele, teha pilti, filmida või kasutada navigatsiooni.
Google Glass prillide hinnaks oli 1500$ ja esialgu said neid osta vaid valitud inimesed. Tehnilise poole pealt on prillidele ette heidetud, et aku (570 mAh ) kestab väga lühikest aega ning piltide tegemiseks peab olema hea valgustus, et midagi välja tuleks. Hoopis suuremaks probleemiks kujunes aga privaatsus ja ohutus. Privaatsuse poole pealt heideti ette, et prillide abil saab inimesi pildistada ja fimida, nii et nad ise arugi ei saa või selleks oleks oma nõusolekut andnud. Ohutuse poole pealt keelati paljudes kohtades prillide kasutamine autosõidu korral. Samuti osades kinodes keelati nendega sisenemine, kardeti et inimesed hakavad piraatlusega tegelema. Ka kasiinod ei lubanud nendega sisenemist, sest kasiinodes on filmimine üldjuhul keelatud ja Google Glassi puhul on raske tuvastada, kas parasjagu toimub filmimine või mitte.
15 jaanuar 2015 lõpetas Google sellisel kujul Glass Explorer programmi. Rohkem prille ei müüdud ega uuendusi ei tehtud. Lühikese ajaga tekitasid prillid palju kõmu ja arutelu, eeskätt privaatsuse teemadel.. Antud kujul Google Glass massidesse ei jõudnud ja seetõttu võib pidada projekti ebaõnnestunuks. Samas mitte täielikult, paar kuud tagasi teatas Google, et tuleb välja uuendatud variandiga, mis seekord pole suunatud igapäevaellu. Selle asemele keskendutakse ettevõtetele, et teha töötajate tööd efektiivsemaks, näiteks kuvades keerulistes ja aeganõudvates töödes vajalikke instruktsioone, et neid ei peaks kusagil mujalt otsima või lehitsema ja selle peale aega raiskama.
Viited:
https://en.wikipedia.org/wiki/Project_Ara
http://www.pocket-lint.com/news/127564-google-s-abandoned-project-ara-modular-smartphone-everything-you-need-to-know
https://venturebeat.com/2016/09/02/a-brief-history-of-googles-ill-fated-modular-smartphone-project-ara/
https://en.wikipedia.org/wiki/N-Gage_(device)
http://www.phonecruncher.com/features/00944/the-nokia-n-gage-what-happened-to-the-handheld-console/
https://www.pastemagazine.com/articles/2015/12/before-the-mobile-gaming-explosion-there-was-the-n.html
https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Glass
http://www.techradar.com/reviews/gadgets/google-glass-1152283/review
http://glassalmanac.com/history-google-glass/
https://x.company/glass/
Comments
Post a Comment